Dmitri Molotkov Minskis
2005
MIKS MA ARMASTAN LITOT?
Võib-olla sai kõik see alguse 1. graafika kursuse litotunnist, mida juhendas kadunud Alo Hoidre. Mõni inimene lihtsalt on karismaatiline. Tema tööd olid mulle tõsiseks latiks ja suunaks, kuhu ja kuidas oleks tahtnud minna. Ta ei viitsinud suurt midagi seletada, mõnikord oli tema – "auh-auh!" – suurim tunnustus töö kohta, ehk siis lubatäht edasi liikumiseks. Isegi diplomitöö (Kabaree), mis oli küll sügavtrükis tehtud, oli sisuliselt inspireerit Hoidre töödest. 80-ndate aegne ERKI oli veel koht, kus ei saanud ümber ega mööda Tööeesrindlase portree kujutamisest vabagraafikas, seevastu astus Hoidre sellest kõigest kaunis elegantselt üle.
Võib-olla meeldib mul lito tegemise juures meeskonnatöö, see, et minu mureks jäägu ainult töö kivile kanda ja muu eest hoolitseb meister. Selle näituse Väiksed fossiilid, Minu armsatele fossiilidele ja esimesed kaks Arve nr. trükkisime koos meistrite Voldemari ja Uku Kanniga. Ülejäänud tööd olen ma teinud Minskis koos meister Dmitri Molotkoviga. Ja seda 10 aastat järjest. Nüüd on meister Dmitri Molotkov pensionil – ja mina vist ka, järelikult. On alanud digiajajärk, mugavuse ja rohelise elu järk. Jaksab siis neid tiraazhe trükkida – ja kellele? Olen avastanud, et Eesti on nagu üks SUUR SAHTEL – teed ja teed, aga keegi ei näe. Vist tuleb joonistada SAHTLI ÄÄRTELE.
Võib-olla sai kõik see alguse 1. graafika kursuse litotunnist, mida juhendas kadunud Alo Hoidre. Mõni inimene lihtsalt on karismaatiline. Tema tööd olid mulle tõsiseks latiks ja suunaks, kuhu ja kuidas oleks tahtnud minna. Ta ei viitsinud suurt midagi seletada, mõnikord oli tema – "auh-auh!" – suurim tunnustus töö kohta, ehk siis lubatäht edasi liikumiseks. Isegi diplomitöö (Kabaree), mis oli küll sügavtrükis tehtud, oli sisuliselt inspireerit Hoidre töödest. 80-ndate aegne ERKI oli veel koht, kus ei saanud ümber ega mööda Tööeesrindlase portree kujutamisest vabagraafikas, seevastu astus Hoidre sellest kõigest kaunis elegantselt üle.
Võib-olla meeldib mul lito tegemise juures meeskonnatöö, see, et minu mureks jäägu ainult töö kivile kanda ja muu eest hoolitseb meister. Selle näituse Väiksed fossiilid, Minu armsatele fossiilidele ja esimesed kaks Arve nr. trükkisime koos meistrite Voldemari ja Uku Kanniga. Ülejäänud tööd olen ma teinud Minskis koos meister Dmitri Molotkoviga. Ja seda 10 aastat järjest. Nüüd on meister Dmitri Molotkov pensionil – ja mina vist ka, järelikult. On alanud digiajajärk, mugavuse ja rohelise elu järk. Jaksab siis neid tiraazhe trükkida – ja kellele? Olen avastanud, et Eesti on nagu üks SUUR SAHTEL – teed ja teed, aga keegi ei näe. Vist tuleb joonistada SAHTLI ÄÄRTELE.